Tibuemmede “meie” kõnepruuk

Pinterest

Mind on viimasel ajal hakanud aina rohkem üks asi huvitama. Nimelt kurikuulus Tibuemmede “meie” stiilis kõnepruuk. Ma toon kõige lihtsama näite. Saavad näiteks keset linna kokku kaks tuttavat, kellest üks on ema ja beebi on kaasas. Ikka viisakusest uuritakse lapse kohta ja kindlasti kõlab ka küsimus: “Mitme kuune Kati juba on?” ja sellele järgneb sageli vastus (kujutage ette Padjaklubi Laura häält, kui ta oma titte tutiplutitas): “Oiiii, meie saime juba 7 – kuuseks!”

Noh, kui ka peale vaadates täiskasvanud naine sai koos oma beebiga seitsme kuu vanuseks, siis vabandage väga, on tegu kõrgtasemel veidrusega. Olgu, kui vaadata asja teisest küljest, saab ju mõelda, et kui laps saab näiteks 7 – kuud vanaks, on võimalik öelda ja mõelda, et emaks olemise periood on kestnud juba nõnda kaua! Aeg ju lendab, eriti lastega. Öeldakse ju, et üks hetk sünnib ja teine hetk läheb juba mehele. Olgu, kui nii mõelda, siis ma saan ehk veel aru, aga on ju ka teisi näiteid:

  • “Mida Vassili täna sõi?” – “Meie sõime suvikõrvitsapüreed!” Kes on tittedega kokku puutunud, teavad, et täiskasvanu mõistes on algsed beebipüreed parajad pläustid, seega ma tunnen kaasa neile, kes koos enda lapsega vabatahtlikult ainult suvikõrvitsapüreed näost sisse ajavad.
  • “Kaua Su laps rinda sai?” – “Meie tissisime kolmanda eluaastani.” Tegelikult ikka ema imetas oma last nõnda pikalt või sai laps senikaua rinda. Siit saab edasi võtta veel teist teemat, sest veterantissitajatest antud teguviisi pealesurujad on omaette seltskond. Tehke mis tahate, aga palun, ärge olge nagu mõned usuhullud, kes teistele enda vaateid peale suruvad.

No ja muidugi kui kokku saavad kaks emmet on asi täiesti rivist väljas, sest siis unustatakse üldse kõik ära: “Millal teie sündisite?” ja vastuseks kõlab näiteks: “Meie sündisime selle aasta viiendal mail. Millal teie?” Teine emme siis vastab uhkelt, et nemad sündisid koos lapsega näiteks käesoleva aasta kuuendal juulil. Ja siis kilgatakse kui vanad nemad juba kõik on! Eeeee, nojah, tere talv?! Mina igatahes sündisin 24. november 1994, Pisiprintsess hoopis 12.03.2018 ja (siit tuleb sisse sõna “meie”) meie vanusevahe on 23 aastat.

Küsimus: “Millal te viimati kakasite?” saab vastuse, et nemad kakasid viimati hommikul kell kuus. Kas tegu on perekondliku pasanteeriaga, et kõik see meeskond korraga pottidele või mähkmetesse, loeme kolmeni ja tuld? Nali naljaks, aga kui on tõesti tervel perel kõht lahti, on tegu tõsise vaevusega ja see on päris muret tekitav. Ma ei usu ka millegi pärast, et emme ja laps koos kakavad. No tee või tina, kahtlane asi tundub.

“Meil tuli esimene hammas kuue kuu vanusena!” Eeee, kas tuli ainult lapsel või teab ema sada prossa väita, et tema oli ka sama vana kui tal tulid hambad või lõikus tal esimene hammas koos lapsega ning ta on seni pidanud hambutuna läbi ajama? Noh, viimasel juhul soovin ka mehe olemasolu puhul õnne, sest armastus ei küsi mitte midagi muud peale tõeliste tunnete ja tänapäeval on ka proteesid olemas.

“Aga teate, meie sõidame Joie Every Stage punase-mustakirjus turvatoolis, mis sobib meile alates sünnist.” Ega selles midagi valet ei ole, sest konkreetselt meie olemegi enda lapsele sellise turvatooli valinud ja tahame teisele ka soetada, sest meile ehk mulle ja T’le meeldib just antud mudel. Lisaks oleme seda erinevatesse autodesse katsetanud ning see sobib. Samas kui ma teataks mind kinni pidanud politseiametlikule, et meie sõidame sellises toolis, võiks see tekitada küsimuse, et kuidas ma load sain kui ma sõidan ikka 0-36kg lapsele mõeldud turvatoolis. Kui vana ma olen? Kiman juhtimisõiguseta ringi või olen alaealine? Olen ma täiesti idioot või pehmelt öeldes debiilik? Kuiviku politseinikuga tuleks seletamist oi kui palju, sest kes nalja ei mõista, võib seda võtta kui ametliku mõnitamist või tema üle naermist ja see läheb juba eraldi paragrahvi alla.

Ent kas olete tähele pannud, et mehed ei kasuta sellist kõnepruuki? Ma ei kujuta ette, kui T läheks ja teataks tööjuures nagu muuseas, et “meie kasutame Huggiese number 4 püksmähkmeid. Teate küll, neid roosasid eest lipsuga.” Ma arvan, et mu mees saaks sundpuhkuse mõneks ajaks. Teatavasti ei ole mu elukaaslasel ja laste isal põieprobleeme. Või näiteks – satub naabrimehega suitsule ja teatab uhkelt, et “meil oli täna kaka kollane”. Huvitav, mis näoga teda vaadataks? 😀 Sõpradega kalal olles teatab masendunult, et meie täna ei maganud ja siplesime terve öö, sest meil olid gaasid ja koolikud ning emme tiss ei sobinud millegi pärast üldse! (Kellel siit tekkis vale mulje, et Pisiprintsess saab ikka veel rinda, siis ei – selle komejandi lõpetasin ma temaga üsna varakult ära.)

Kas on ehk põhjus selles, et mehed ei saa tibuissistudes meietama hakata, sest nad käivad tööl? Üldjoontes on levinud meie maal reaalsus, et emmed jäävad lastega koju ja issid lähevad tööle. On muidugi erandeid, kes kinnitavad reegleid. Aga mul tekiks imelik tunne kui täisjõus mees teataks mulle tõsimeeli, et “meie oksendasime täna kolm bodyt ja kaks särki täis”. Mul tekiks kohe küsimus, et vaene mees, miks sa oksendad? Oled sa haige või ravid eilset peatäit välja? Sattusid karussellile?

Igaljuhul proovisin ma leida ka sellele tõsisemat põhjust, mis viiks olukorrani, kus ema vähemalt läbi juttude on kaotanud igasuguse eraldi enesetunnetuse ja meietab hommikust õhtuni. Kuigi ma olen kindel, et selle taga on midagi muud, mis peitub just psühholoogia valdkonnas, sest miks on ka emasid, kes nii ei räägi. Minu tutvusringkonnas on “meietajaid” väga vähe (kaasaarvatud mina) ja sellepärast kõlab see mulle veidrana. Mina ise ei ole kunagi sellist väljendit kasutanud ja see on tohutult võõras, veider ja imelik.

Paaride meietamisele on toodud omaette põhjendus välja. Lisan siia sõbranna poolt väljavõtte Messengeri saadetud tekstist. Peale selle saatis ta mulle ka pildi paaridele mõeldud vetsust. Seda googeldage juba ise. 😀

Ehk on lapsevanemlusega sama teema? Samas ei tunne mina ega ka paljud tuttavad, et nad oleksid teistest kehvemad vanemad, sest jutu järgi ei ole sündinud oma lapsega samal ajal.

Palun ärge mõistke mind valesti, et “meietamine” on minu jaoks tabu igas eluvaldkonnas. Näiteks on normaalne öelda, et:

  • “Me käisime täna ujumas.” – Tõesti, ujusime nii mina kui laps.
  • “Meil on kodus kass, hiidteod ja kalad.” Tõsijutt.
  • “Me käisime täna poes ja hiljem jalutamas.” No jalutasimegi koos peale poeskäiku. Ei midagi imelikku.

Ma ei tea, ma ikka ei mõista seda tibuemmede meietamise teemat ja jätkan edasi nii nagu varemgi, st eraldan oma kõnes enda ja T asjad, Pisiprintsessi ja teise lapse teemad ning mida me koos teeme, selle võtan ka vastavalt kokku. Aga keda see “meietamine” õnnelikuks teeb, andke minna! 😀

Advertisements

One thought on “Tibuemmede “meie” kõnepruuk

  1. Katre

    Tead, see tuleb automaatselt, pole parata. Kuigi ma olin peale sünnitamist igati mõistuse juures ja üritasin lausa teadlikult vältida seda kõnepruuki, siis see avaldus lihtsalt hiljem kohati. 😀 Lihtsalt.. PAREM, mugavam kuidagi, on öelda asju meietades ja pole aimugi, miks. 😀 Võib-olla on see sellest, et väikest last tundub kuidagi veider veel sinatada, tematada – sest tehniliselt ta ju pole eraldiseisev isiksus siiski. Mis siis, et tema kakab, tegelikult tegeleb selles situatsioonis tema kakamisega ka ema jne. Ehk kaudses mõttes, seda siiski tehti koos, aga mitte sõnaotseses mõttes. 😀

    Liked by 2 people

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.